Järvamaa üllatab rohkem kui korra

Eesti südames Järvamaal leidub paiku ja lugusid, mis on täiesti ainulaadsed ning mille puhul ei pruugi esmapilgul pähegi tulla, et need just Järvamaal asuvad. Mõni neist ulatub sõna otseses mõttes taevasse, teine toob tagasi maa peale kultuuriloo ja juurte juurde ning mõni lugu on nii veider, et tahaks seda oma silmaga näha.

Muidu nii madalal maal armastatakse kõrgust. Järvamaal kõrgub Eesti kõrgeim ehitis, 349,5 meetrine Koeru telemast. Valgehobusemäe vaatetorni kutsutakse Järvamaa Eiffeliks, sest talveöös tuledes särates see Pariisi nimekaimule alla ei jää. Ka Koeru kirikutorn ei ole lihtne maamärk, vaid osa suurest teadusloost, sest selle abil mõõdeti Struve meridiaanikaart, UNESCO maailmapärandisse kuuluvat ettevõtmist, mis aitas inimkonnal paremini mõista meie planeedi kuju. Peaaegu igast Paide maja aknast kätte paistev kaheksakandiline Vallitorn kannab uhkusega nime Pikk Hermann. Teadsid?

Järvamaa armastab kollektsioneerida. Kirna mõisa pargis kasvab Eesti suurim tulbiaed ning kohe-kohe saab sama omadussõnaga iseloomustada Udeva mõisapargi nartsissikollektsiooni. Kui muuseumid on Sinu kirg, siis tasub võtta suund Järvamaale. Muuseume kokku lugedes jääb ühe käe sõrmedest puudu. Näiteks mujal ei näe kusagil 18. sajandi apteegi sisustust, aga Paides Wittensteini Tegevusmuuseumis on see aukohal. Sealhulgas leiab vanast apteegist tõestust, millega raviti vanal ajal kurbust või viinaviga.

Ilmselgelt on Järvamaa koht, kus sünnib lugusid, mis on seotud kultuurijuurtega. Albu lähistel Vetepere külas sündis kirjanik A. H. Tammsaare, kes kirjutas oma lapsepõlve lood eestlaste tüvitekstiks. Sünnikohta tähistavas muuseumis Vargamäel saab tunnetada tegevuspaika kõigi oma meeltega. Paide lood on seotud maailmakuulsate kirjanik Herman Hesse ja helilooja Arvo Pärdi suguvõsa pärimustega. Üle ilma kuulsaim eestlane, üks ja ainus helilooja Arvo Pärt, on ilmavalgust näinud just Paides, kohta tähistab paekivine muusikaaed. Omal ajal maakonna arstina Paides töötanud Herman Hesse vanaisa on jätnud linna ajalukku lugematul hulgal legende.

Loodusesõpru ootab Järvamaal nii mõnigi Eesti kõige omanäolisem paik. Toosikannu looduspark on oma ligi 500 punahirvega otsekui päris hirveriik, kus looduslikud vaatemängud käivad aastaajast sõltumata. Kevadel muutub kevadpealinn Türi tehisjärve kallas väikeseks Jaapaniks, kui sajad õitsevad kirsipuud annavad järvevaatele roosa sakura hõngu.

Järvamaal leidub ka kohti, mille nimed panevad muigama. Endla looduskaitseala servas asub küla nimega Norra. Norras käid päevaga ära! Ja ega Norrasse sõideta siin ainult nime pärast. Norra allikate ala oma sügavate ja veerohkete allikate ning matkaradadega on üks Järvamaa looduse vägevamaid vaatemänge. Kahe küla, Jalgsema ja Vahuküla vahel lookleb Sandiväsitaja tee, mille nime saamise loole on rahvas juurde põiminud hulga legende. Vimkat on kohanimede panijatesse jagunud mujalegi. Järvamaal on lähestikku Mõnuvere ja Noku ning viimase nimega seostuv Kakerdaja võib mõnele kuulajale juba iseenesest muige näole tuua.

Järvamaa elab ka sündmustes, mida loovad meie oma tublid inimesed. Siin (Paides) toimub Eesti suurim sõnaroki pidu Arvamusfestival, Villeveres kogunevad leiutajad sündmusele „Made in Villevere“, rohenäppudega aednikud teavad Türi Lillelaata, harrastussportlased lippavad igal sügisel Paidest Türile, ise nimetades seda rahvajooksuks, vanade autode fännid trehvavad igal aastal Järva-Jaanis killavooril. Neid sündmusi võiks üles lugeda enamgi, aga sellest pole kasu. Kohale tuleb tulla ja osa saada!

Kõik need lood kokku teevad Järvamaast paiga, mis ei võistle suuruse kategoorias, vaid üllatamises. Mida rohkem siin ringi vaatad, seda rohkem avastad. Mõni rekord, mõni legend, mõni lihtsalt hea lugu, mida mujalt Eestist ei leia. Tule vaatama, sest Järvamaa on lähedal.